18. oktoobril toimus Tartu Ülikooli kaheksas vesinikupäev teemal „Vesinik täna: investeeringute ja rakenduste kiirendamine,“ mis tõi kohale üle 120 osaleja ning mille otseülekannet vaatas ligi 3000 inimest. Tartu Ülikooli, AS-i Metrosert ja Eesti Vesinikuoru konsortsiumi korraldatud üritusel keskenduti sellele, kuidas aitaks vesinikutehnoloogia saavutada kestlikumat ja energiasõltumatumat tulevikku.
Avasõnad lausunud Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser rõhutas vesiniku tähtsust puhtama ja jätkusuutlikuma tuleviku tagamisel. Seejärel pidas kõne Metroserdi rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp, kes tõi esile teaduskoostöö ja investeeringute olulisuse Eesti vesinikutehnoloogia edendamisel. „Eesti teadusbaas kütuseelementide ja elektrolüüserite alal loob tugeva aluse rohepöörde kiirendamiseks ja energiasõltumatuse suurendamiseks,“ sõnas Tulp. Seejuures on tema sõnul tähtis koostöö teadlaste, tööstuse ja valitsuse vahel.
Rahvusvahelised eesmärgid ja rohelise vesiniku strateegia
Päeva esimese peaettekande pidas Soome tehnoloogiauuringute keskuse VTT vesinikuvaldkonna asepresident Antti Arasto, kes keskendus vesiniku rollile Euroopa energiastrateegias. Arasto tõi esile rohelisele vesinikule üleminekuga kaasnevad võimalused ja probleemid ning rõhutas riikidevahelise koostöö tähtsust. Seejärel jagas MP Industries OÜ tegevjuht Martins Brinins praktilisi kogemusi vesinikuprojektide elluviimisest ja sellest, kuidas suurendada rohelise vesiniku tootmist.
Vestlusringis, mida juhtis materjaliteadlane Marek Strandberg, arutlesid Arasto, Tulp ja Brinins vesiniku kasutamise üle tööstuses. Arutelu käigus lükati ümber levinud valearvamusi vesinikutehnoloogia kohta ja leiti, et lisaks investeeringutele tuleb töötada välja regulatiivne raamistik.
Eesti vesinikutehnoloogia arendajana
Pärastlõunasel sessioonil keskenduti Eesti praegusele olukorrale ja tulevikusuundadele. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Merilyn Möls rääkis oma ettekandes kliimakindlast seadusandlusest, mis toetab vesinikumajanduse arengut. Metroserti vesinikutehnoloogiate valdkonna juht Priit Ilomets kõneles vesinikutehnoloogia majandamisest ning Tartu Ülikooli professor Jaak Nerut tutvustas elektrolüüserite ja kütuseelementide arendamise aspekte.
Sessiooni lõpetanud vestlusringis arutleti Eesti võimaluste üle vesinikutehnoloogia arendamisel. Seejuures tõsteti esile teadustöö rahastamise olulisust ning vajadust suurendada erasektori ja avaliku sektori koostööd.
Innovatsioon ja tulevikulahendused
Päeva viimases sessioonis räägiti praktilistest lahendustest ja tehnoloogilistest uuendustest vesinikuprojektide vallas. Ettekannetes käsitleti vesinikutanklate loomise projekte ja Enefiti algatusi, millega toetatakse kohalike ettevõtete panust rohelise vesiniku arendamisse. Elektrokeemik Silver Sepp tutvustas uuendusi kõrgtemperatuursete elektrolüüserite vallas, GaltTec OÜ tegevjuht ja asutaja Glen Kelp rääkis aga mikrokütuseelementide uutest arengusuundadest. Lõpuarutelul keskendusid tööstusjuhid ja investorid tööstuse ja valitsuse koostöövõimalustele, mis aitaksid kiirendada üleminekut vesinikumajandusele.
Kaheksas vesinikupäev kinnitas kasvavat huvi vesinikutehnoloogiate vastu Eestis, andes riigile võimaluse tõusta rohepöörde elluviimise esirinda. Üritus andis osalejatele väärtusliku platvormi teadmiste vahetamiseks ja uute koostöövõimaluste leidmiseks.